Tuesday, April 21, 2015

Kiviktaimla

Kiviktaimla


Kiviktaimla olemus

Kiviktaimla võib väikesele kodule väga palju juurde anda, sest seda saab kujundada nii kallakule, kui muldterrasile, mistõttu väikesed pinnad näevad välja suuremad ja mitmekesisemad. Peenra kuju rajatakse vabakujuliselt ehk looduspäraselt või korrapäraselt. Tavaliselt rajatakse elamu lähedusse pigem korrapäraseid kiviktaimlaid. Vabakujulise kiviktaimlaga annab aga ära kasutada looduse reljeefid – kallakud, künkad, ebatasasused jne. Kiviktaimla asukohta valides, tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud. Tasase maa-alaga aias, kus põhjavesi on sügaval, võib rajada kiviktaimla abil madala süvisaia. Selleks kaevatakse aia keskosa veelgi madalamaks ja kujundatakse sinna näiteks veesilm või muru, selle ümbrusesse aga rajatakse kiviktaimla taimedest ilus ja omapärane ringikujuline peenar.

Kiviktaimla rajamise põhilised etapid

1.      Umbrohutõrje

Tõrjeks kaevata maa hoolega hargiga läbi, et eemaldada kõik umbrohujuured.

2.      Kivivalik

Valida välja, mis kivi kasutada, kas maakivi või paekivi. Mida suurem kivi, seda parem.

3.      Mahamärkimine

Märkida maha näiteks aiavoolikuga planeeritava kiviktaimla piirid. Kasutada võiks ka muid vahendeid, et teha n-ö makett soovitud tulemusest.

4.      Rajamine

Kõigepealt pannakse paika kivid.

5.      Taimestiku valimine

Parimad oleks mais-juunis õitsevad taimed.


Kiviktaimla hooldamine

Kiviktaimla hooldamine ei ole eriti keeruline ega nõua erilisi teadmisi.

·         Rohimine
·         Kobestamine
·         Kastmine põua ajal
·         Äraõitsenud õite kõrvaldamine
·         Taimede kärpimine
·         Laiutavate taimede piiramine
·         Taimede katmine talveks
·         Igihaljaste taimede kevadine varjutamine

Sobilikud taimed

Puittaimed

·         Mägimänni kääbussordid (Pinus mugo)
·         Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster horizontalis)
·         Ebaküdoonia (Chaenomeles japonica)
·         Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii)
·         Harilik jugapuu (Taxus baccata)

Rohttaimed

·         Mägisibul (Sempervivum sp)
·         Liivatee (Thymus sp)
·         Alpi aster (Aster alpinus)
·         Verev kurereha (Geranium sanguineum)
·         Ibeeris (Iberis sp)
·         Emajuur (Gentiana sp)
·         Nõeljalehine leeklill (Phlox subulata)
·         Karukell (Pulsatilla sp)
·         Kivirik (Saxifraga sp)
·         Kukehari (Sedum sp)


Kasutatud allikad

Hansaplant (2011).
Koduaed.
Rodoaed (2012).

Kokkuvõte

Materjale kiviktaimla kohta ei olnud eriti keeruline leida.
Kõik materjalid, mida kasutasin, olid minu arvates usaldusväärsed.
Esimene, Mihkel Saare videoloeng ei tekitanud üldse küsimust. Tegu on inimesega, kes teab, mida räägib.
Ülejäänud kaks lehekülge ei tekitanud samuti küsimust, kas neid usaldada või mitte. Tegu on spetsiifiliste lehekülgedega, mis on haljastusele spetsialiseerunud.

Midagi väga uut ma teada ei saanud, sest kiviktaimla on endal olemas ja kokkupuude seega samuti. Küll aga tuli väikse üllatusena, et väikseid kivisid ei ole hea kiviktaimlas kasutada. Sain selgeks n-ö rusikareegli : kivi peab olema nii suur, et seda ei jaksa inimene tassida.

1 comment:

  1. Töö on kirjutatud konkreetselt ja lühidalt, seda on kerge lugeda.
    Töö kirjutamise aluseks võetud lingid on välja toodud ja need on kergesti leitavad.
    Taimede nimekiri on piisav ja õige. Kirjutatud on nii eesti kui ladinakeelne nimetus.
    Töö vastab peamiselt nõuetele, kuid vajaks pisut muudatusi. Pisut liiga lühidalt on kirjutatud rajamisest. Millist substraati kasutada? Kuidas kive paigutada? jne

    ReplyDelete